Eestis kehtiva seadusandluse ja standardite alusel koostatakse ehitusprojekti kolmes staadiumis: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Eelprojektile võib eelneda ka eskiisi staadium. Täpsemalt kirjeldab nõudeid ehitusprojektile Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ja standard EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt“
http://www.evs.ee/tooted/evs-811-2012
Eelprojekt koostatakse eesmärgiga taotleda ehitusluba. Sisuliselt esitatakse selles staadiumis arhitektuurne kontseptsioon. Projekti graafilise osa koosseisu kuuluvad plaanilahendused, vaated, tüüplõige, asendiplaan. Projekti mittegraafilise osa koosseis on seletuskiri ja energiamärgis, vajadusel muud dokumendid. Päris kindlasti ei sobi see staadium ehitamiseks, sest ehituslikke sõlmlahendusi selle staadiumiga ei esitata. Samuti ei kõlba see staadium ka hinnapakkumiste küsimiseks, sest infot konstruktsioonidest ja lahendustest antud staadiumis esitatakse väga vähe. Turul siiski kohtab tihti hinnaküsimisi ja ka pakkumisi eelprojektipõhiselt, kuid tuginedes kogemusele ja praktikale toovad eelprojekti alusel tehtud pakkumised kaasa probleeme nagu ülehindamine. Mida vähem ehitaja teab, mida ta ehitama peab, seda rohkem arvestatakse hinna sisse riske, mis viivad hinna kallinemiseni. Samuti ei ole eelprojekti alusel võimalik töid kontrollida. THN-i meeskond kindlasti ei soovita alustada hinnaküsimise eelprojekti staadiumi projekti põhiselt. Vajadusel anname nõu tellijatele, kes tulevad meie juurde võõra projektiga ja teeme kindlaks millise staadiumi projektiga on tegemist või koostame ise vajaliku projekti. Ehk siis nagu öeldud – on eelprojekti eesmärk ja detailsus ehitusloa taotlemises vajalikus mahus, aga kindlasti mitte piisav hanke- või ehituslikuks tegutsemiseks.
Põhiprojekt koostatakse sellise detailsusega, et oleks võimalik korraldada adekvaatset ehitushanget. Antakse põhimõttelised lahendused konstruktsioonidele ja eriosadele (elektrivarustus, vesi, kanalisatsioon, küte, ventilatsioon, jahutus, nõrkvool). Põhiprojekti graafilise osa koosseisu kuuluvad lisaks eelprojektis toodule veel hoone sõlmed, konstruktsioonide tüübid, kasutatavate ehitusmaterjalide kirjeldused ja ehitusfüüsikalised omadused. Plaaniliselt esitatakse ka eriosade joonised ja seletuskirjad. Põhiprojekt jällegi ei kõlba ehituseks, sest jätab täpsed materjalid määratlemata või kõik sõlmed lahendamata. Näiteks kui hoone vundamendil on kuus nurka, mis on kõik erineva kõrguse ja armeeringuga, siis põhiprojektis kajastatakse ainult ühte neist. Ehitamiseks on aga vaja kõiki – selleks on ka vajalik järgmine projektistaadium, mis on tööprojekt. Küll aga saab põhiprojekti alusel juba ehitajaga arendada konstruktiivset dialoogi, mille tulemusena sünnib enam-vähem täpne eelarve.
Tööprojekt koostatakse sellise täpsusega, mille alusel on võimalik ehitada. Põhimõttelised lahendused täpsustatakse detailideni. Määratakse ära konkreetsed tooted ja materjalid. Tööprojekt on sisuliselt pakk joonised, mille alusel töömehed saavad tööd teha ilma pikemalt nuputamata. Praktikas ehitatakse tihti ka põhiprojekti staadiumi alusel, kuid taoline tegevus loob võimaluse projekti erinevalt tõlgendada ja lahendusti vaidlustada. Põhiprojekti alusel ehitamine eeldab tugevat järelevalvet ja tellija nõustamist. Oluliselt kindlam on ehitada tööprojekti alusel. Paljud kohalikud omavalitsused soovivad hoone kasutusloa jaoks näha ka tööprojekti jooniseid.
Kust alustada, kui on tekkinud idee ehitada?
Kuna teema on väga lai, siis on kõige mõistlikum tulla nõustamisele. Nõustamisele tulles võiks olla kaasas juba kohalikust omavalitsusest väljastatud projekteerimistingimused või detailplaneering, mida väljastab kohaliku omavalitsuse ehitusnõunik. Vajadusel võime teie poolt esitatud volituse alusel vajalikud dokumendid ka ise hankida. Edasised tegevused ja koostöö kontseptsioon selgub juba nõustamise dialoogi käigus.